Aiandusmüüdid maasikate kohta – mis tegelikult toimib

Maasikad on ühed enim kasvatatud viljad Eesti aedades, suvilakruntidel ja ka rõdudel. Need on maitsvad, aromaatsed ja suhteliselt lihtsad kasvatada, mistõttu otsustavad paljud inimesed istutada kasvõi mõned maasikataimed. Pole siis ime, et nende kasvatamise ümber on tekkinud hulgaliselt nõuandeid, nippe ja „kuldtõdesid“, mis levivad internetis, peredes ja naabrite vahel. Probleem seisneb aga selles, et mitte kõik need soovitused ei vasta tõele. Osa neist on aastaid korduvad müüdid, mis aitamise asemel võivad taimedele hoopis kahju teha.
Selles postituses lükkan ümber kõige levinumad maasikate kasvatamise müüdid ja vaatan, mis tegelikult taimi aitab ning mis võib neile hoopis kahjulik olla.
Müüt 1: Maasikaid tuleb kasta iga päev
Paljud algajad aednikud usuvad, et sagedane kastmine on suurte ja mahlaste viljade võti. Tegelikkus on aga teine. Maasikad armastavad niisket mulda, kuid ei talu liigniiskust. Igapäevane kastmine, eriti rasketel muldadel, võib viia juurte mädanemiseni, taimede nõrgenemiseni ja seenhaiguste tekkeni ning halvendada ka viljade maitset.
Kõige parem on kasta maasikaid harvem, kuid põhjalikult, nii et vesi jõuaks sügavale juurestikuni. Samuti tasub kasta otse mullale, vältides lehtede ja õite märjaks tegemist. Ideaalne aeg on varahommik või õhtu, kui päike ei ole enam nii intensiivne.
Müüt 2: Mida rohkem väetist, seda suurem saak
See on väga ahvatlev müüt, eriti siis, kui põõsad näevad nõrgad välja või viljad on väikesed. Kahjuks mõjub väetise, eriti lämmastikväetise, liig hoopis vastupidiselt soovitule. Taim hakkab intensiivselt kasvatama lehti, kuid õisi ja vilju tekib vähem. Maasikad võivad näida lopsakad, kuid saak jääb tagasihoidlikuks ning viljad on vesised ja vähem aromaatsed.
Liigse väetamise asemel on parem kasutada maasikatele mõeldud väetisi või looduslikke lahendusi, nagu kompost või granuleeritud sõnnik, alati vastavalt soovitustele. Võti peitub regulaarsuses ja väetisekoguste kohandamises taimede vajadustele.
Müüt 3: Maasikaid tuleb alati multšida õlgedega
Õled on üks tuntumaid maasikate multšimise viise, kuid see ei ole ainus ega alati parim lahendus. Kuigi neil on oma eelised, ei sobi need igasse olukorda. Niisketel hooaegadel võivad õled soodustada hallitusseente arengut ning pakkuda varjupaika tigudele. Seetõttu kasutavad aednikud üha sagedamini alternatiive, nagu männikoor, puiduhakkepuit või katteloor. Kõige olulisem on multšimine ise, mitte konkreetne materjal. Õigesti valitud multš kaitseb vilju mustuse eest, piirab umbrohtude kasvu ja aitab säilitada mulla niiskust.
Müüt 4: Maasikad ei sobi pottides kasvatamiseks
See on müüt, mis heidutab paljusid linnainimesi oma saaki kasvatamast. Tegelikkuses kasvavad maasikad väga hästi pottides, rõdukastides ja isegi rippuvates anumates. Piisab piisavalt suurest anumast, viljakast mullast ja regulaarsest kastmisest. Veelgi enam – potikasvatus lihtsustab sageli haiguste, kahjurite ja mulla kvaliteedi kontrolli.
Müüt 5: Võsundid tuleb alati eemaldada
Sageli kuuleb väidet, et võsundid nõrgestavad alati taime ja tuleks kohe ära lõigata. Tõsi on see, et võsundid võtavad emataimelt osa energiast, kuid samal ajal on need kõige lihtsam viis maasikate paljundamiseks. Kui eesmärgiks on uute taimede saamine, tasub jätta alles mõned tugevamad võsundid ja ülejäänud eemaldada. Nii saab istandikku lihtsal viisil noorendada.
Kokkuvõte
Maasikate kasvatamine ei ole keeruline, kuid nõuab tervet mõistust ja tähelepanelikku jälgimist. Aedanduslike müütide ja „kuldtõdede“ suhtes tasub jääda kriitiliseks, sest need ei ole alati praktikas kinnitust leidnud. Iga aed ja rõdu on erinev, mistõttu annab parimaid tulemusi hoolduse kohandamine vastavalt oma tingimustele. Sest nii nagu elus, ei ole ka aias ühte universaalset lahendust kõigile.








