Õun-küdoonia Laskowicka – paljasjuursed istikud

Õun-küdoonia Laskowicka – traditsiooniline sort

Õun-küdoonia Laskowicka on rikkaliku ajalooga sort, mille algus ulatub 19. sajandisse. Kuigi see saavutas erilise tuntuse Poolas, hinnati selle omadusi ka teistes Euroopa riikides. Prantsusmaalt kuni Saksamaa ja Tšehhini ning edasi kuni mandri lõunaosani – küdoonia on alati omanud olulist kohta aedades ja istandustes ning selle vilju kasutati meelsasti rahvusköökides. Miks levis Laskowicka sort Euroopas nii kiiresti? Aednikud hindavad seda tänu suurtele ja erakordselt aromaatsetele viljadele ning vähestele kasvatamisnõuetele, millega saavad hakkama isegi algajad aednikud, kes kasvatavad viljapuud.

Puu – kõrgus ja kasvukuju

Õun-küdoonia Laskowicka kasvab keskmise kasvujõuga ja moodustab kompaktse, põõsaskujulise võra. Täiskasvanud taimed ulatuvad 3–4 meetri kõrguseks ja 2,5–3 meetri laiuseks. Võra on laiuv ja tihedalt lehistunud, tumeroheliste lehtedega, mis sügisel muutuvad kuldkollaseks. Tänu oma välimusele on küdoonia atraktiivne dekoratiivtaim.

Õitsemine ja tolmlemine

Õun-küdoonia Laskowicka õitseb mai teisel poolel, kattudes suurte valgete või õrnalt roosakate õitega. Sort kuulub isetolmlevate viljapuude hulka, mis tähendab, et viljade tekkimiseks ei ole vaja tolmuandja sorti. Siiski tasub meeles pidada, et sordirikkus aias parandab märgatavalt saagikust ja viljade kvaliteeti.

Viljad – iseloomulikud omadused

Õun-küdoonia Laskowicka on vallutanud Euroopa aiad oma erakordsete viljadega. Need on suured kuni väga suured, sageli kaaluga 300–400 g. Viljade kuju on iseloomulik – õunjas ja kergelt lapik. Koor on kõva ja intensiivse kollase tooniga. Viljaliha on tihke, kõva, helekollane ja erakordselt aromaatne. Viljade maitse on hapu ja mõrkjas. Küdooniat ei tarbita värskena, seda kasutatakse peamiselt likööride, mooside ja mahlade valmistamiseks.

Hooldus ja kasvatustingimused

• Kasvukoht – soe, päikeseline ja tuule eest kaitstud;
• Muld – viljakas, huumusrikas ja kergelt niiske; parim pH 6,0–7,0;
• Kastmine – küdoonia ei talu läbikuivamist, vajab kastmist eriti põuaperioodil;
• Lõikamine – valgustus- ja noorenduslõikus, kõige parem kevadel;
• Kaitse – sordil on mõõdukas külmakindlus, seetõttu tasub noori taimi tugevate külmade eest kaitsta. Küdoonia on vastuvõtlik seenhaigustele, mistõttu on soovitatav teha põhilisi ennetustöid.