Kuidas ja millal vahetada vananevat maasikakasvatust? Samm-sammult

Kuidas ja millal vahetada vananevat maasikakasvatust? Samm-sammult

Ostes maasikataimi, kuuleme sageli, et tegemist on püsikutega – mitmeaastaste taimedega, mis ei vaja igal aastal väljavahetamist. Tasub siiski meeles pidada, et need ei ole taimed „igaveseks“. Iga aastaga nende saagikus järk-järgult väheneb ja põõsad muutuvad üha nõrgemaks. Parim saagikus langeb tavaliselt 2. ja 3. aastale pärast istutamist. Hiljem on viljad väiksemad, neid on vähem ning taimed muutuvad vastuvõtlikumaks haigustele ja ebasoodsatele tingimustele. Just seetõttu on väga oluline vahetada vananevad taimed iga paari aasta tagant välja ja planeerida uus istandus. Tänu sellele rõõmustavad magusad ja mahlased viljad meid igal aastal. Selles artiklis selgitame, millal on seda kõige parem teha ja kuidas samm-sammult oma istandust uuendada – sest sugugi mitte alati ei ole see nii iseenesestmõistetav, kui võiks arvata.

Mitme aasta järel tuleks maasikaid vahetada?

Kõige sagedamini esitavad aednikud küsimuse selle kohta, kui kaua saab maasikaid ühes ja samas kohas kasvatada. Vastus ei ole alati ühesugune, sest see sõltub kasvatamisviisist, kuid saame anda mõned praktilised soovitused. Harrastuskasvatuses – aiamaal või koduaias – tasub maasikaid vahetada iga 3–4 aasta järel. See on aeg, mil taimed kasutavad ära kogu oma potentsiaali ning samal ajal ei lase me tekkida märgataval saagikuse langusel ega patogeenide liigsel kogunemisel mulda. 2. ja 3. aastal on saagid kõige suuremad, 4. aastal on need tavaliselt juba märgatavalt nõrgemad – ja see on hea märk, et on aeg planeerida uus kasvatus. Kui aga tegeled intensiivse kasvatusega, mis on suunatud maksimaalse saagi ja võimalikult kõrge kvaliteediga viljade saamisele, tasub kasvatamisperioodi lühendada 2–3 aastani. Tänu sellele keskendud parima saagikusega aastatele ja tagad endale suured, kvaliteetsed saagid.

Miks ei tasu maasikaid ühes kohas kauem kasvatada? Sellises istanduses toimub mitu ebasoodsat protsessi:

• mulda kogunevad maasikatele iseloomulikud patogeenid (seened, bakterid, nematoodid),
• aasta-aastalt suureneb haiguste ja kahjurite esinemise risk,
• muld muutub ühe kultuuri kasvatamisest „väsinuks“ – samad toitained ammenduvad, mistõttu taimed reageerivad nõrgema kasvu ja väiksema saagiga.

Praktikas on kõige parem mitte lükata kasvatuse muutmist edasi kauem kui soovitatud periood. Istanduse vahetuse veidi varasem planeerimine võimaldab säilitada saagikuse järjepidevuse, hoida taimed heas seisukorras ja vältida olukorda, kus „äkki“ kogu istandus lakkab rikkalikult vilja kandmast.

Vananeva istanduse sümptomid

Kui peaks juhtuma, et unustad, millal täpselt oma taimed istutasid, annavad taimed ise üsna selgelt märku, et vahetuse aeg on lähenemas. Istanduse tähelepanelik jälgimine aitab leida õige hetke – maasikad ei lakka vilja kandmast „üleöö“, vaid järk-järgult: saagid muutuvad üha nõrgemaks ja põõsad vähem lopsakaks. Vananevas kasvatuses võib märgata mitmeid iseloomulikke sümptomeid:

• Üha väiksemad viljad hoolimata regulaarsest väetamisest – viljad ei ole mitte ainult väiksemad, vaid halveneb ka nende maitse ja mahlasus. Kui kasutad väetisi, hoolitsed kastmise eest ja sellest hoolimata on saak selgelt kehvem kui eelmistel aastatel, on see selge märk, et probleem peitub juba taimede vanuses, mitte kasvatustingimustes.
• Väiksem viljade hulk – ühelt põõsalt korjad oluliselt vähem maasikaid kui varem ning kogu istanduse saak on märgatavalt tagasihoidlikum.
• Vähem vilju moodustub – kevadel võivad taimed olla kaetud õitega, kuid hiljem selgub, et moodustunud viljade arv on õitsemisega võrreldes selgelt ebaproportsionaalne.
• Nõrgemad põõsad – taimed ei moodusta enam tihedaid ja terveid puhmaid. Keskele tekivad tühjad, kuivanud kohad ning kogu istandus jätab hõredama ja vähem lopsaka mulje.
• Haiguste ilmnemine – lehtedel on näha üha rohkem laike, ilmnevad hallituse tunnused, kuivavad leherootsud või terved rosetid. Vanemad taimed on vastuvõtlikumad haigustele ja ebasoodsatele tingimustele, sest patogeenid on aastate jooksul mulda järk-järgult kogunenud.
• Üha rohkem umbrohtu – istanduse puhtana hoidmine muutub järjest keerulisemaks. Umbrohud hõivavad kiiresti vabad kohad põõsaste vahel ja hakkavad peenart enda kontrolli alla võtma.

Kui märkad enda juures mitut neist sümptomitest korraga, on see selge märk, et istandus vananeb ja tasub hakata planeerima selle väljavahetamist.

Millal on parim aeg uue kasvatuse rajamiseks?

Uut kasvatust rajades on igal aednikul juba varasemast kogemus olemas. Enamasti teab ta juba, mida vältida ja mis on eriti abiks. Tuletame siiski meelde kahte olulist aspekti: istutamise aeg ja taimede valik. Maasikaid on kõige parem istutada kevadel (märts–mai) ja sügisel (september–oktoober). Mõlemal perioodil on oma eelised, mis mõjutavad positiivselt taimede juurdumist ja edasist arengut. Kevadine istutamine on eriti soovitatav algajatele, kuna taimed „stardivad“ koos vegetatsiooniperioodiga ning neil on piisavalt aega hästi juurduda nii enne kõrgeid temperatuure kui ka enne talvist ilma. Sel perioodil valivad aednikud istutamiseks kõige sagedamini FRIGO maasikad, mis näitavad parimat juurdumisprotsenti ning hakkavad vilja kandma juba 6–8 nädala jooksul pärast istutamist.

Sõltumata sellest, kas istutamine toimub kevadel või sügisel, on võtmetähtsusega taimede enda kvaliteet. Tasub valida taimed usaldusväärsetest, kontrollitud puukoolidest, mille puhul on tagatud, et need on haiguste ja viiruste vabad. See aitab vältida tarbetut stressi, mis on seotud taimede terviseprobleemidega, ning tagab kindla ja tervisliku saagi ka järgnevatel aastatel.

Kuidas valmistada ette kasvukoht uueks kasvatuseks?

Hästi ette valmistatud kasvukoht on eduka kasvatuse võti, sest isegi kõige kvaliteetsemad taimed ei tule toime väsinud, umbrohtunud ja patogeenidest tulvil mullas. Seetõttu tasub võtta hetk, et tagada oma taimedele võimalikult head tingimused.

Uut kasvatust planeerides tuleb meeles pidada, et maasikaid ei tohiks istutada pidevalt samasse kohta. Parim on, kui ühe ja teise maasikakasvatuse vahel samal kasvukohal möödub 3–4 aastat. Selline periood võimaldab mullal taastuda ja osaliselt puhastuda kogunenud patogeenidest. See ei tähenda, et muld peaks jääma kasutamata – selle aja jooksul tasub istutada selliseid taimi nagu kapsalised köögiviljad, liblikõielised, sibul, küüslauk või teraviljad. Need sobivad hästi kasvukohale pärast maasikaid ning valmistavad selle ette uueks kasvatuseks. Uute taimede istutamisel tuleks aga vältida kohti, kus varem kasvasid vaarikad, tomatid või kartulid, mis samuti koguvad mulda palju haigusi ja kahjureid, mis võivad maasikaid ohustada.

Saame aru, et mitte iga aednik ei saa endale lubada kasvukoha vahetamist, mistõttu jagame mõningaid väärtuslikke soovitusi. Sellises olukorras tasub istandust sagedamini noorendada – parimal juhul iga 2–3 aasta järel. Soovitatav on ka mulla pealmise kihi vahetamine: osa vana mulla eemaldamine, selle asendamine uuega ning umbrohtude põhjalik eemaldamine. Sellisel kasvukohal muutub oluliseks kasvatuse hügieeni eest hoolitsemine, eemaldades vanu lehti ja säilitades taimede vahel hea õhuringluse. Kui ruum on piiratud, tasub kaaluda osa istanduse ajutist ümberpaigutamist tünnidesse või pottidesse, kus saab kasutada värsket substraati.

Kasvukoha ettevalmistamine uueks kasvatuseks ei erine millegi poolest esimese istanduse rajamisest. Tuleb hoolitseda piisava päikesepaiste ja mulla hea ettevalmistuse eest. Uues kasvatuses tasub keskenduda kõigi umbrohtude eemaldamisele (nii maa-aluste kui ka maapealsete osade osas), mulla kaevamisele ja kobestamisele ning orgaanilise aine lisamisele komposti või hästi lagunenud sõnniku kujul. Kui plaanid kasvatust samas kohas, tasub mõelda veidi hõredamale taimede paigutusele – nii on lihtsam hoolitseda taimede õige hügieeni ja tervise eest.

Kas tasub taimi järk-järgult välja vahetada?

Suure koguse ja kõrge kvaliteediga viljade saamisele suunatud kasvatustes toimib väga hästi istanduse järkjärguline, osaline uuendamine. Kõige sagedamini vahetatakse igal aastal välja 1/3–1/4 istandusest, tänu millele koosneb kasvatus samaaegselt nii uutest kui ka vanematest taimedest. Saagikus on siis igal hooajal stabiilne ning iga taim läbib oma tsükli järk-järgult. Tänu sellele ei teki hetke, mil kõik põõsad annaksid korraga nõrgemat saaki. Selline kasvatamissüsteem võimaldab ka töid ajas paremini jaotada. Toome lihtsa näite:
kui sul on 3 rida maasikaid – raja igal aastal üks uus ja eemalda vanim
Esimesel aastal on sul ainult noored taimed, teisel aastal – noored ja üheaastased, kolmandal aastal – üheaastased, kaheaastased ja uus rida. Järgnevatel aastatel tagab järkjärguline vahetamine, et sul on oma kasvatuses alati parimas saagieas taimed.
Maasikaistanduse regulaarne uuendamine ei ole väljamõeldis, vaid nende kasvatuse loomulik osa. Kuigi tegemist on mitmeaastaste taimedega, nõrgeneb nende saagikus iga aastaga ning haiguste risk suureneb. Hästi ette valmistatud kasvukoht, terved taimed usaldusväärsest puukoolist ja läbimõeldud istutusaeg (kevad või sügis) tagavad, et maasikad juurduvad kiiresti ja tasuvad end rikkaliku saagiga ka järgnevatel aastatel.

Kui soovid rohkem teada saada sellest, kuidas maasikaid istutada, hooldada ja väetada, vaata ka teisi blogiartikleid – sealt leiad praktilisi nõuandeid, mis aitavad sul nautida magusaid ja tervislikke vilju kogu hooaja vältel.