Ploomipuu Wegierka Zwykla – usaldusvaarne sort
Ploomipuu Wegierka Zwykla on üks populaarsemaid ja tuntumaid ploomisorte, mida kasvatatakse paljudes Euroopa riikides. Selle sordi ajalugu on pikk ning seetottu on raske taielikult maarata selle paritolu, kuid arvatakse, et see paeritolu on Louna-Euroopa piirkondadest. Vaatamata oma pikale ajaloole on selle sordi viljad endiselt populaarsed nii hobiaianduses kui ka tootmisaedades. Tegemist on traditsioonilise sordiga, millest on aja jooksul aretatud palju teisi ploomisorte.
Puu iseloomustus
Ploomipuu Wegierka Zwykla kasvab keskmise voimuga, eriti noores eas. Vanusega kasv aeglustub ja puu vootab oma lopliku kuju. Noores eas on kroon püstine ja tousev, aja jooksul muutub see umaramaks ja luharaks. Voored on suhteliselt ohukesed, kuid mitte kergesti murduvad. Puu saavutab taielikul kasvamisel umbes 3,5–5 meetri korguse.
Kevadel muutub puu dekoratiivseks. Olenevalt ilmastikust algab oitsemine aprilli lopus voi mai alguses. Puu kattub kuni 7–10 paeva jooksul valgete, keskmise suurusega oitstega, mis koonduvad vaikestesse oitikobaratese. Oitsemise aeg on keskmiselt varane, mis aitab valitada kevadiste oeokulmade moju.
Ploomipuu Wegierka Zwykla viljad
Selle sordi viljad korjatakse augusti teises pooles voi septembri alguses. Korje toimub tavaliselt etappide kaupa, sest viljad valmivad järk-järgult. Viljade valmimine soltub suuresti ilmastikust – soojal suvel voivad need kypseda varem. Viljad on keskmise suurusega, pikliku ja muna-kujulise vormiga. Koor on ohuke, tumelilla kuni violetne, kaetud heleda vahaja kattuga. Viljaliha on kollakas-kuldne, mahlane, magus ja kergelt aromaatne. Parim maitse saavutatakse taiskypsetel viljadel. Seeme on vaikene ning eraldub viljalihast kergesti. Tegemist on desserdisordiga – viljad sobivad suureparaselt vaarskelt tarbimiseks, kookide ja magustoitude valmistamiseks ning samuti hoidiste ja kuivatamise jaoks.
Kas tegemist on isetolmleva voi risttolmleva sordiga?
Ploomipuu Wegierka Zwykla on isetolmlev sort, mistottu sobib kasvatamiseks isegi vaikestes aedades, kus ruumi mitmele viljapuule ei ole. Selleks, et saada rikkalikku saaki, ei vaja ta teisi sorte tolmeldajaks. Siiski tasub meeles pidada, et mitmekesisus aias voib oluliselt parandada saagi kvaliteeti. Sobivateks partneriteks on muu hulgas sordid nagu Wegierka Dabrowicka, Renkloda Ulena ning Stanley.
Ploomipuu kasvunouded
- Kasvukoht – paikeseline, sest viljade maitse ja magusus soltub otseselt paikesevalguse hulgast (siin on loogiline mainida ka viljapuud, mille hulgast Wegierka Zwykla on populaarne valik).
- Mullaomadused – viljakas, labi-laskev muld; tuleks valitada raskepinnaseid ja liigniiskeid kohti, mis voivad pohjustada juurestiku lagunemist.
- Kylmakindlus – vaikeses eas vajalik kaitse oeokulma eest, vanema taimena muutub sort kylmakindlamaks.
- Haiguskindlus – keskmiselt vastupidav ploomipuudele omastele haigustele, kuid soovitatav on rakendada profülaktilisi toestusmeetmeid.
- Pookimine ja loikus – soovitatav teostada kerget vormivat ning sanitaarloikust, mis aitab kujundada korrektse krooni ja takistab haiguste voi kahjurite levikut.
