Pirnipuu Aasia Chojuro – paljasjuursed istikud

Aasia pirnipuu Chojuro – mee maitsega sort

Aasia pirnipuu Chojuro on üks vanimaid ja seetõttu ka tuntumaid aasia pirnipuude sorte. Selle juured ulatuvad Jaapanisse, kuid praegu on see populaarne Aasias, Ameerikas ja Euroopas. Üha sagedamini leidub seda väikestes koduaedades. Sort on tuntud oma erakordsete viljade poolest – ümmargused, punakaskuldsed, kuldpruunika koorega ja erilise maitsega, milles on mee noot. Soovitame tutvuda ka teiste viljapuud sortidega.

Viljad – välimus ja maitse

Chojuro pirn on populaarsust kogunud oma ainulaadsete viljade tõttu. Need on keskmise suurusega, kerakujulised, veidi lamedad ja kaaluvad umbes 150–250 g. Koore toon on kuldpruun, kergelt kare, iseloomuliku roostja varjundiga, mis annab viljadele erakordse välimuse. Seest on viljad kreemjad, viljaliha on peeneteraline, mahlane ja krõmpsuv. Kõige enam tähelepanu tõmbab aga maitse – magus, selge mee noodiga – üks kõige iseloomulikumaid. Chojuro pirni hinnatakse dessertviljana, sobib nii värskelt tarbimiseks kui ka erinevate roogade koostisosana. Sobib nii soolastesse roogadesse kui ka magustoitudesse. Koristusaeg on suhteliselt hiline – tavaliselt septembri lõpus või oktoobri alguses. Õigesti säilitatuna ei kaota viljad oma maitseomadusi isegi mitme nädala jooksul.

Õitsemine ja tolmlemine

Chojuro pirnipuu kuulub keskmise õitsemisajaga viljapuude hulka. Keskmise suurusega valged õied katavad puu arvukalt tavaliselt aprilli teises pooles. Efekt on äärmiselt dekoratiivne ja moodustab loodusliku kaunistuse kevadaeda. Õied meelitavad ka tolmeldavaid putukaid. Kahjuks ei ole sort isetolmlev, seetõttu vajab õigeks viljade moodustamiseks teisi sarnase õitsemisajaga sorte. Parimaks valikuks on teised aasia pirnipuu sordid, näiteks Shinseiki või Kosui. Vähemalt kahe sordi istutamine tagab rikkaliku ja kvaliteetse saagi.

Nõuded ja hooldus

• Kasvukoht – parimaks on päikesepaisteline ja tuule eest kaitstud koht,
• Substraat – viljakas, huumusrikas ja vett hästi läbilaskev muld, kergelt happelise reaktsiooniga (pH 6,0–7,0), vältida liigniiskeid alasid,
• Kastmine – vajab regulaarset kastmist, eriti õitsemise, viljade moodustamise ja valmimise perioodil. Põud võib vähendada saagikust ja muuta viljad vähem mahlaseks,
• Pügamine – varakevadel või suvel soovitatav valgusküllasuse tagamiseks teha läbivalgustavat lõikust,
• Väetamine – soovitatav toetada noori istikuid ja vaesel mullal kasvavaid taimi,
• Külmakindlus – sordil on mõõdukas vastupidavus pirnipuude haigustele. Talub hästi madalaid temperatuure, kuid karmidel talvedel on noori puid soovitatav kaitsta.