Sarapuu Syrena (Punane leskizna) – paljasjuursed istikud

Sarapuu Syrena (Punane leskizna) – universaalne sort

Punane leskizna on Poola sort, aretatud Skierniewice Aianduse ja Lillenäituse Instituudis. Sort loodi kahe populaarse sordi ristamisel, mille tulemusena saadi taim, mis ühendab kõige olulisemad kasutuslikud ja dekoratiivsed omadused. Iseloomulikuks tunnuseks on selle purpursed lehed, mille tõttu on sort hinnatud mitte ainult kaubanduslikes istandustes, vaid ka koduaedades ja parkides. Seda väärtustatakse vastupidavuse eest madalatele temperatuuridele ning dekoratiivse välimuse tõttu kogu hooaja vältel, nagu ka paljud teised viljapuud.

Puu omadused

Sarapuu Syrena kasvab mitmeharulise põõsa või väikese puu kujul – kasvuvorm sõltub hooldusest ja eelistustest. Täiskasvanud taimed ulatuvad tavaliselt 3–4 meetri kõrguseks. Kasvukiirus on mõõdukalt tugev, mistõttu ei ole sagedane lõikus vajalik ning võra jääb üsna hõre. Kõige iseloomulikum tunnus on punakaslilla lehestik, mis ilmub kevadel ja säilitab värvi kuni suve lõpuni, mistõttu kasvatatakse seda nii dekoratiivtaimena kui ka viljapuuna.

Kuidas õitseb punane sarapuu?

Sarapuu Syrena alustab õitsemist väga varakult – esimesed õied ilmuvad juba veebruari lõpus või märtsi alguses, enne lehtede puhkemist. Ühel taimel esinevad nii isas- kui emasõied. Isasõied on rippuvad urvad (umbes 5–8 cm), emasõied aga väikesed ja vaevumärgatavad. Sort on osaliselt isetolmlev, kuid rikkaliku saagi saavutamiseks on soovitatav istutada lähedusse teine samal ajal õitsev sarapuusort, näiteks orzech laskowy olbrzymi z Halle, Cosford või Webba Cenny.

Punase sarapuu viljad

• Koristusaeg – septembri teine pool / oktoobri algus
• Suurus – keskmised kuni suured, enamasti 1,5–2 cm läbimõõduga
• Kuju – ümmargune või kergelt lapik
• Koor – kõva, pruun, keskmise paksusega
• Pähkel – suur, helepruuni sisemise kestaga, täidab hästi koore
• Maitse – õrn, magus ja aromaatne, omane parimatele sarapuusortidele
• Kasutus – sobib värskelt söömiseks ja töötlemiseks

Kasvutingimused ja hooldus

• Kasvukoht – päikeseline või kerge poolvari
• Muld – viljakas, huumusrikas ja vett hästi läbilaskev, ilma liigniiskuseta
• Kastmine – regulaarne noorte taimede puhul
• Pügamine – igal kevadel tuleks teha sanitaarlõikus kahjustatud või kuivanud okste eemaldamiseks