Õunapuu Antonowka Maslowa – klassika kaasaegses kuues
Õunapuu ‘Antonowka Maslowa’ kuulub vanade sortide hulka, mis pärinevad Venemaalt ja on aastate jooksul saavutanud suure populaarsuse Kesk- ja Ida-Euroopas. Tänu päritolule karmis kliimas on sort hästi kohanenud madalate temperatuuride ja muutlike ilmastikuoludega. Antonowka Maslowa õunapuu on põlvkondade jooksul olnud hinnatud koduaedades tänu oma ainulaadse maitsega viljadele ja õrnale, krõmpsuvale viljalihale.
Kuidas puu aias välja näeb? Kasv ja vorm
Sort Antonowka Maslowa kasvab mõõduka tugevusega, saavutades 3–4 meetri kõrguse. Seetõttu sobib hästi väiksematesse koduaedadesse ja kruntidele. Algul on võra kooniline, kuid vanusega muutub see laiaks ja hõredaks, tagades hea valguse juurdepääsu ja soodustades õiget õhuringlust. Selline võrakujundus vähendab seenhaiguste tekkeriski. Lehed on elliptilised, tumerohelised ja läikivad, mistõttu püsib puu dekoratiivne ka väljaspool õitsemis- ja viljumisperioodi.
Õitsemine ja tolmlemine
Kevadel, tavaliselt aprillis, muutub puu tõeliseks aiaehteks tänu rikkalikule õitsemisele. Oksad kattuvad arvukate, lumivalgete õitega, mis loovad kauni kontrasti noorte lehtede rohelusega. Õied on mitte ainult dekoratiivsed, vaid ka väärtuslik toiduallikas tolmeldajatele. Sort on risttolmlev, seega vajab korrektseks viljade moodustamiseks teist samal ajal õitsevat õunapuud, näiteks sorte Oliwka Żółta, James Grieve või Lobo. Tolmlemine tagab rikkaliku ja regulaarse saagi.
Viljade iseloomulikud omadused
- Suurus – keskmise suurusega viljad, kerge lapikusega;
- Koor – rohekaskollane, täielikus küpsuses omandab õrna kuldse varjundi;
- Viljaliha – kreemikasvalge, jämedateraline, krõmpsuv ja aromaatne, selgelt hapuka maitsega;
- Koristusaeg – viljad valmivad järk-järgult augusti lõpu ja septembri alguse paiku (sõltub ilmastikust);
- Kasutus – sobivad värskeks tarbimiseks neile, kes eelistavad intensiivset maitset, kuid eriti hinnatud mahla, püree ja moosi valmistamiseks.
Hooldus- ja kasvutingimused
Õunapuu ‘Antonowka Maslowa’ kasvab kõige paremini päikesepaistelises ja tuulte eest kaitstud kasvukohas. Eelistab viljakat, vett hästi läbilaskvat ja mõõdukalt niisket mulda, mille pH on kergelt happeline kuni neutraalne. Rasked ja vettinud mullad võivad põhjustada juurestiku haigusi. Noori puid tuleb regulaarselt kasta, eriti põuaperioodil; vanemad taimed taluvad kuivust paremini, kuid õitsemise ja viljumise ajal tuleb tagada mõõdukas niiskus. Vajalik on korrapärane kujundus-, valgus- ja sanitaarlõikus. Üks suurimaid eeliseid on väga hea külmakindlus – puu talub temperatuure kuni –30 °C. Tänu sellele ning heale haiguskindlusele on sort hinnatud nii koduaias kui ka professionaalses kasvatamises, samuti teiste viljapuud hulgas.
