Kirsipuu kääbusvorm Burlat (GISELA5) — varajane klassika kompaktses vormis
Burlat on üks tuntumaid varajase valmimisajaga kirsisorte Euroopas, hinnatud aastakümneid magustoidumaitse ja kindla saagikuse tõttu. Sort pärineb Prantsusmaalt ning levis kiiresti kaubanduslikesse istandustesse ja koduaedadesse Kesk- ja Lõuna-Euroopas, seejärel ka põhja poole, kus seda peetakse üheks hooaja esimeseks kirsiks. Kääbusvorm, mis on poogitud GISELA5 alusele, säilitab emapõõsa kõik eelised, ühendades need piiratud kasvu ja väga varase viljakandvusega. Seetõttu sobib ideaalselt väikestesse aedadesse, suvilakruntidele ja suurematesse konteineritesse terrassidel. Iseloomulikud Burlati tumepunased, laiusüdamlikud viljad magusa ja mahlase viljalihaga on varajase magustoitkirsisordi eeskujuks.
Olulisemad sordi eelised
- Väga varajane valmimine;
- Suured, laiusüdamlikud viljad;
- Magus, mahlane magustoidumaitse;
- Kompaktne kasv (u 2–3 m);
- Lihtne hooldada ja korjata ilma redelita;
- Sobib väikestesse aedadesse ja suurtesse konteineritesse;
Puu kirjeldus — harmooniline kasvukuju, väikesed mõõtmed ja kiire algus
Kääbusvorm Burlat GISELA5 alusel kasvab mõõdukalt, moodustades kompaktse, veidi kerakujulise võra. Tavaliselt kasvab 2–3 m kõrguseks, mis lihtsustab hooldust ja saagikoristust. Oksad harunevad hästi, lühikesed viljapungakandvad võrsed tekivad kiiresti, mistõttu puu viljub varakult ja ühtlaselt. GISELA5 piirab kasvu ja kiirendab viljakandvust — esimesi vilju võib saada juba 2. aastal, täissaak tavaliselt 3.–4. aastal. Võra on õhuline ja kergesti kujundatav; piisab kergest läbivalgustavast lõikusest, et valgus jõuaks puu sisemusse. Juurestik on madalam kui tugeva kasvuga kirsipuudel, kuid piisavalt tõhus, kui muld on vett läbilaskev ja ilma veeseisuta.
Õitsemine ja tolmeldamine — valge õiemass ja usaldusväärsed partnerid
Burlat õitseb varakult kuni keskmiselt varakult, tavaliselt aprilli keskpaigast mai alguseni (soojemates piirkondades varem, jahedamates hiljem). Õied on kirsipuule iseloomulikud: viielehised, lumivalged, kollaste tolmukatega, koondunud lühikestesse kimpudesse viljavõrsetel. Õisi on rohkesti, mistõttu puu meenutab õitsemise ajal valget kera ja on üks kevade dekoratiivsemaid aktsente. Õied meelitavad mesilasi ja kimalasi, mis on oluline, sest sort ei ole isetolmlev. Loomulikuks lisandiks viljapuud valides tuleks arvestada sobivate tolmeldajatega.
Viljade moodustamiseks vajab Burlat läheduses tolmeldajat sarnasel õitsemisajal. Koduaedades sobivad hästi näiteks Van, Vega, Hedelfinger, Büttneri punane ning teised varajased ja keskmise varajase õitsemisajaga kirsisordid. Väikestes aedades piisab ühe tolmeldaja olemasolust. Selline valik tagab ühtlase viljade moodustumise, parema viljasuuruse ja stabiilsed saagid järgmistel hooaegadel.
Viljade iseloom ja viljumine — tumepunased südamed juba juunist
Burlati viljad on selle sordi üks suurimaid väärtusi. Laiusüdamlik kuju, intensiivselt tumepunane ja läikiv koor ning magus, väga mahlane viljaliha õrna, harmoonilise happesusega — see on klassikaline varajane magustoitkirsisort. Seeme on suhteliselt väike ja enamasti kergesti viljalihast eraldatav, mis suurendab söömis- ja kasutusmugavust. Viljad säilitavad ühtlase suuruse kogu puul, lühikesed ja tugevad viljavarred piiravad enneaegset varisemist. Küpsusaeg jääb tavaliselt juuni lõpu ja juuli alguse vahele, sõltuvalt kasvupiirkonnast ja ilmast.
Kasvutingimused ja vajalik hooldus
- Kasvukoht – täispäike; soe, tuulte eest kaitstud ala;
- Muld – viljakas ja vett läbilaskev; pH kergelt happeline kuni neutraalne (u 6,5–7,0); ilma veeseisuta; konteinerites kohustuslik drenaaž;
- Kastmine – regulaarne, kuid mõõdukas; oluline pungade moodustamisel, õitsemise, kasvu ja viljade valmimise ajal; konteinerites sagedasem niiskuse kontroll;
- Lõikamine – kerge läbivalgustav pärast saagikoristust; eemaldada ristuvad võrsed ja need, mis varjutavad võra keskosa; säilitada madal kasvukuju;
- Talvekindlus – mõõdukas; noori puid ja konteineris kasvavaid taimi kaitsta talvel; õitsemise ajal kaitsta külmakahjustuse eest;
- Haiguskindlus – mõõdukas; hooldada õhulist võra, hoida lõikushügieeni ja eemaldada kahjustunud osad; rakendada profülaktikat;