Pirnipuu kolonnvorm Obelisk — kompaktne pirn aeda, terrassile ja rõdule
Kolonnvorm Obelisk pirnipuu on valitud väikeste ja kaasaegsete alade jaoks. Sale, püstine kasvukuju võimaldab istutada puud kohtadesse, kus iga meeter on oluline: väikestes aedades, kitsastes haljastusribades mööda piirdeaeda, terrassidel ja isegi suurematel rõdudel. Seda hakati levitama sambakujuliste viljapuudele spetsialiseerunud puukoolide poolt — seetõttu on see populaarne harrastusaianduses kogu Euroopas, alates pehmema kliimaga aladest kuni jahedamate talvedega piirkondadeni. Obelisk on kaasaegne pirnisort, millel on sambakujuline, väga kitsas kasv ja kiire viljakandvusse jõudmine.
Puu — kasv, kõrgus ja vorm
Obelisk kasvab nõrgalt kuni mõõdukalt tugevalt ja selle suurim eelis on erakordselt kitsas, kolonnjas vorm. Võrsed kasvavad loomulikult vertikaalselt, järsult ülespoole, väikese harunemisnurgaga, mistõttu kogu taim säilitab vormi rohelise sambana. Võra on kompaktne, tihedalt kaetud lühivõrsetega, millele tekivad õiepungad ja viljad — seega jaotub saak ühtlaselt kogu samba pikkuses, mitte ainult tippu. Lõplik kõrgus jääb tavaliselt 2–3 meetri vahele, kuid soodsatel tingimustel ja ilma piirava lõikuseta võivad mõned taimed ulatuda umbes 3–4 meetrini. Täiskasvanud taime laius on vaid 40–50 cm, mis võimaldab istutada mitu puud järjest umbes iga 70–90 cm tagant, luues elegantse, vilju kandva hekirea. Lehed on tüüpilised hariliku pirni omad — ovaalsed, siledad, läikivad, suvel tihedalt katmas võrseid, rõhutades sordi korrapärast siluetti.
Õitsemine ja tolmlemine — millal õitseb ja kellega sobib
Obelisk õitseb tavaliselt keskmiselt varakult, enamasti aprilli ja mai vahetuses, sõltuvalt ilmast. Õied on valged, väikeses õisikus, dekoratiivsed ja meelsasti külastatavad mesilaste ning kimalaste poolt. Enamikus Euroopa piirkondades vähendab see õitsemisaeg hiliste öökülmade riski, kuigi prognoositud külmade korral tasub noori pungi katmata agrokangaga.
Sorti kirjeldatakse kui isetolmlevat — see viljub edukalt ka üksikult kasvades ilma teise pirni otsese läheduseta. Siiski tasub lähedusse istutada pirnide viljapuud, mis õitsevad samal ajal, et saavutada suurem ja kvaliteetsem saak. Väga sobivad sordid on näiteks Faworytka (Klapsa) või Konferencja ning kolonnvormidest Decora või Saphira. Lähedal kasvav samaaegselt õitsev sort soodustab tolmeldajate aktiivsust ja paremat tolmlemist.
Viljad — välimus, maitse ja korjeaeg
Obelisk viljad on suured, tüüpilise pirnikujuga, sileda kollase või kollakasrohelise koorega. Hästi päikese käes oleva külje poolel tekib sageli õrn, soe põsepuna. Viljaliha on valge, peeneteraline, väga mahlane ja selgelt magus, iseloomuliku dessertse aroomiga. Need pirnid sobivad ideaalselt värskelt söömiseks, kuid on suurepärased ka köögis: salatites, kookides, kompottides, moosides ja mahlades. Koristus toimub varasügisel — tavaliselt septembris või septembri ja oktoobri vahetusel, sõltuvalt piirkonnast ja hooajalistest tingimustest. Küpsed viljad saab kergesti korjata, neid õrnalt tõstes ja keerates. Korjatud pirnid saavutavad parima maitse pärast lühiajalist järelvalmimist jahedas kohas; madalal temperatuuril saab neid mõnda aega säilitada, säilitades tekstuuri ja aroomi.
Kasvutingimused ja hooldus — lihtsad reeglid, kindlad tulemused
- Kasvukoht – päikeseline, soe ja tuulte eest kaitstud; mida rohkem päikest, seda parem maitse, värvus ja kompaktne vorm;
- Substraat – viljakas, huumusrikas, hästi vett läbilaskev, pH neutraalsele lähedane; avamaal soovitatav lisada komposti;
- Kastmine – regulaarne, eriti 2–3 aastat pärast istutamist ja konteinerkasvatuses; muld peab jääma kergelt niiske, mitte vettinud; kuumadel päevadel harvem, kuid põhjalikum kastmine;
- Väetamine – kevadel täisväetis; suve alguses kaaliumilisandus; konteinerites iga 1–2 aasta järel värske mulla/komposti lisamine;
- Lõikamine – peamiselt sanitaarne varakevadel; kõrgust reguleeritakse latva kergelt lühendades; lubatud ka kerge suvine lõikus pärast saaki; järsult üles suunatud võrsed jäetakse kasvuvormi säilitamiseks;
- Talvitumine – avamaal hea külmakindlus; noori taimi soovitatakse katta ja tüvepinda mullata; konteinerites tuleb anum isoleerida ja asetada kaitstud kohta;
- Haiguskindlus – üldiselt hea, kui tagatud on õhuline võra ja mõõdukas niiskus; võimalik pirnipuu kärntõbi ja tulekahjustus – soovitatav jälgimine ja vajadusel lubatud tõrjevahendite kasutamine;
- Konteinerkasvatus – soovitatav; vajalik stabiilne anum, drenaažikiht (nt kergkruus), regulaarne kastmine ja väetamine; iga 2–3 aasta järel ümberistutamine või pealmise mullakihi vahetus;
