Õunapuu Cox’s Orange Renette – paljasjuursed istikud

Õunapuu Cox’s Orange Renette – erakordse maitsega sort

Õunapuu Cox’s Orange Renette on Inglismaalt pärit sort. Selle looja oli Richard Cox, kes oma kirest aianduse vastu aretas ühe maailma kuulsaimatest õunasortidest. Aed kiiresti saavutas populaarsuse Inglismaal ning tänu viljade ainulaadsele maitsele juurdus see püsivalt kogu Euroopas. Tänapäeval hinnatakse seda sorti nii professionaalsete viljapuuaednike kui ka harrastusaednike seas, kes kasvatavad õunapuid koduaias.

Iseloomulikud omadused

Sordi kasvujõud on keskmine ning vanusega aeglustub, mistõttu ei vaja keerukat lõikamist. Täiskasvanud puud saavutavad maksimaalselt 4–5 meetri kõrguse ja umbes 3–4 meetri laiuse. Võra on keskmiselt tihe, alguses püstine, hiljem ümaram ja laiem. Lehed on ovaalsed, tumerohelised ja läikivad, sügisel värvuvad dekoratiivselt kollaseks ja oranžiks. Õunapuu Cox’s Orange Renette täidab nii dekoratiivset kui ka praktilist rolli.

Viljad – tõeline aare õunte seas

• Suurus ja kuju – keskmised või suured (150–200 g), ümarad, veidi lamendunud
• Koor – rohekaskollane, suurel määral oranžikas-punase põsega kaetud
• Viljaliha – kreemikasvalge, väga mahlane, õrn ja peene tekstuuriga
• Maitse – erakordselt aromaatne, magus, selge hapukuse nootiga, peetakse üheks parimaks magustoiduõunaks
• Kasutus – sobib värskeks tarbimiseks, salatitesse ja magustoitudesse ning samuti mahlade ja mooside valmistamiseks

Õitsemine ja tolmlemine

Õunapuu Cox’s Orange Renette õitseb keskmiselt varakult, tavaliselt aprilli lõpus või mai alguses. Puud katavad keskmise suurusega valged õied õrna roosaka varjundiga, muutes selle dekoratiivseks elemendiks aias. Õied meelitavad ligi tolmeldavaid putukaid, mis on oluline ka teiste viljapuud edukaks viljumiseks. Sort on võõrtolmlev, seega vajab tolmuandjaid. Parimateks tolmuandjateks on näiteks James Grieve, Golden Delicious, Szampion ja Idared.

Kasvutingimused ja hooldus

• Kasvukoht – päikeseline asukoht tagab viljade parima maitse ja värvuse
• Muld – viljakas, läbilaskev saviliivmuld, pH 6,2–7,0
• Kastmine – vajalik põuaperioodil ja viljade valmimise ajal
• Väetamine – noori puid soovitatakse turgutada orgaaniliste ja mineraalväetistega, eriti kaaliumi- ja fosforirikastega
• Lõikamine – vajab regulaarset läbivalgustavat lõikust, mis parandab valguse pääsu võra sisemusse ja soodustab viljumist
• Külma- ja haiguskindlus – keskmine; niisketel aastatel võib olla vastuvõtlik õunapuu kärntõvele ja jahukastele, seetõttu on soovitatav baasprofülaktika.