Pirnipuu Lukasowka – paljasjuursed istikud

Pirnipuu Lukasowka – klassikaline sort iga aedniku jaoks

Pirnipuu Lukasowka pärineb Prantsusmaalt, kus see avastati juba 18. sajandil Normandia piirkonnas. Tänu oma erakordselt suurtele ja mahlastele viljadele on see kiiresti saanud üheks Euroopas enim kasvatatud sortideks ning täna on oluline nii tööstuslikes viljapuud kui koduaedades. Lukasówka on sügisene sort, mille viljad on suured ja erakordselt maitsvad.

Õitsemine ja tolmeldamine

Pirnipuu Lukasowka õitseb keskmiselt vara, tavaliselt aprilli teisel poolel või mai alguses, sõltuvalt ilmastikutingimustest. Õied on keskmise suurusega, valged, kergelt roosakad pungades ning katavad rikkalikult kogu puu. Õitsemise efekt on väga dekoratiivne ja meelitab aeda tolmeldavaid putukaid. Rikkaliku saagi saamiseks vajab Lukasówka tolmeldajat, seetõttu on soovitatav istutada lähedale sarnase õitsemise perioodiga sorte, näiteks Konverents, Favoriit, Bonkreta Williams või Komisówka. Väikestes aedades piisab kahe erineva pirni istutamisest üksteise kõrvale.

Viljade omadused

• Suurus – väga suur, sageli üle 300 g;
• Kuju – tüüpiline pirnikujuline, piklik, proportsionaalne ja visuaalselt atraktiivne;
• Koore – sile, rohelis-kollane, sageli päikese poolel kergelt punakas;
• Viljaliha – kreemikasvalge, mahlane, peeneteraline;
• Maitse – magus, pehme, aromaatne, üks parimaid hilissügiseste pirnide hulgas;
• Korjamise aeg – viljad valmivad tavaliselt septembri teisel poolel, jahedamatel hooaegadel võib aeg lükkuda oktoobri algusesse;
• Kasutus – viljad sobivad nii otseseks tarbimiseks kui töötlemiseks; korralikult säilitatud säilitavad maitseomadused kuni detsembrini.

Puu kuju ja kasvukiirus

Lukasówka puud kasvavad tugevalt, eriti istutamise esimestel aastatel. Nad ulatuvad kuni 6–7 meetri kõrguseks ja poolkääbusaluste puhul 4–5 meetrini. Kroon on lai, harunenud ja mitte liiga tihe, mistõttu valgus jõuab hästi sisse ega vaja drastilist lõikust. Oksad on väga vastupidavad, ei paindu viljade raskuse all ning kaetud suurte, läikivate, tumeroheliste lehtedega. Õige kasvatamise korral on puu pikaealine ja annab rikkalikult saaki aastakümneid.

Kultiveerimise tingimused ja hooldus

• Asukoht – päikeseline, kaitstud tugevate tuulte eest – päikese hulk mõjutab viljade maitset ja koore värvust;
• Muld – viljakas, läbilaskev, pH neutraalne kuni kergelt aluseline;
• Lõikus – noortel istikutel on soovitatav kujundav lõikus, hiljem piisab vaid harvendavast lõikusest;
• Kastmine – eriti oluline põua ja viljade valmimise perioodil;
• Väetamine – parim kasutada kaaliumirikkaid ja fosforirikkaid väetisi, täiendada orgaanilise väetusega;
• Kaitse – sort on mõõdukalt vastupidav pirni täpilisele kõdunemisele, kuid profülaktikat ei tohi unustada.