Maguskirsipuu Buttnera Punane – paljasjuursed istikud

Maguskirsipuu Büttnera Punane – pika traditsiooniga sort

Maguskirsipuu Büttnera Punane kuulub Euroopa vanimate ja hinnatuma maguskirsisortide hulka. See kasvatati Saksamaal tõenäoliselt XVIII ja XIX sajandi vahetusel Saksimaa piirkonnas. Nimi tuleneb aednikust Büttnerist, kes seda esimesena levitas. Sellest ajast alates on sort kiiresti populaarsust kogunud nii koduaedades kui ka tootmisaedades, peamiselt kõrgekvaliteediliste viljade ja usaldusväärse saagikuse tõttu. Tänapäeval on see maguskirsipuu endiselt nõutud.

Puu kirjeldus ja kasv

• Kasvutempo – kuulub tugevakasvuliste maguskirsipuude hulka;
• Maksimaalne kõrgus – tavaliselt 4–6 m, vajab piisavalt ruumi viljapuud aias või alleel;
• Krooni kuju – noored puud kasvavad intensiivselt, moodustades laia koonusekujulise krooni, hiljem muutub see laia, tiheda ja hästi lehtedega kaetud;
• Oksad – pikad, paksud, hästi puidustunud, selgete pungadega;
• Lehed – suured, laia munaja kujuga, intensiivselt rohelised, saagjas serv, lisades dekoratiivset väärtust.

Kukkumine ja tolmlemine

Maguskirsipuu Büttnera Punane õitseb keskmiselt hilja, tavaliselt aprilli teises pooles või mai alguses, sõltuvalt kevadest ilmast. Õied on valged, keskmise suurusega, kogutud õisikutesse. Need on kevadkülmade suhtes vastupidavad, mis on sordi eelis. Sort on risttolmlev, mis tähendab, et viljade korrektseks moodustumiseks on vaja tolmeldavaid sorte. Parimad tolmeldajad on näiteks Heldefiini maguskirsipuu või Sam. Väikestes aedades piisab ka kahe erineva, sarnase õitsemisajaga sordi istutamisest rikkaliku saagi saamiseks.

Büttnera maguskirsid

Büttnera Punane kuulub hiliste sortide hulka – viljad valmivad tavaliselt juuli teises pooles, külmematel aastatel juuli lõpus või augusti alguses. Viljad on suured, keskmine kaal 7–9 g, südamekujuline ja õhukese, kuid vastupidava punase koorega. Sisu on helepunane, keskmise kõvadusega ja väga mahlane. Sort on hinnatud oma harmoonilise maitse, õrna magususe ja värskendava hapukuse kombinatsiooni tõttu. Valminud viljades eraldub kivi hõlpsasti viljast. Maguskirsid sobivad nii värskeks söömiseks kui ka mahla, kompoti või moosi valmistamiseks.

Hooldus ja kasvatustingimused

• Asukoht – maguskirsipuu eelistab päikselist ja sooja, tuule eest kaitstud kohta, kus viljad hästi küpsevad ja omandavad intensiivse värvuse;
• Muld – viljakas, hästi vett läbilaskev ja mõõdukalt savine, kergelt happeline kuni neutraalne, ei talu märga ega rasket savimuld;
• Kastmine – noori puid tuleb regulaarselt kasta, vanematel puudel väheneb vajadus, piirduvad kuiva perioodi ja viljade moodustumise ajal;
• Väetamine – soovitatav kasutada orgaanilisi väetisi nagu kompost või sõnnik, mitte kohustuslik, kuid aitab rikkalikku saaki saada;
• Lõikamine ja vormimine – istutamise esimestel aastatel vajalik laia koonusekujulise krooni kujundamine, hiljem läbipaistvuse tagamiseks lõikamine ja vajadusel aeglane noorendav lõikus.