Maguskirsipuu ‘Irena’ — hiline sort kõvade, tumedate viljadega ja üllatava töökindlusega
‘Irena’ on hiline, Tšehhis aretatud maguskirsisort, mille päritolu ühendab kahte kõrgelt hinnatud liini: ‘Kordia’ ja ‘Merchant Reward’. Nende vanemsortide kombinatsioon andis puu, mis ühendab kaasaegse magustoidukvaliteedi praktiliste omadustega: stabiilne saagikus, kõrge viljakindlus, väike lõhenemisaldisus ja hea külmakindlus ning sobib suurepäraselt kvaliteetsete viljapuud istutustesse kodu- ja tootmisaedades. Euroopas on see sort kiiresti tuntust kogunud kui „noorem õde” hiliste sortide rühmas, valmides ja õitsedes sarnaselt sordiga ‘Regina’.
Puu kirjeldus — elegantne kasv ja hõlpsasti hallatav kõrgus
- Kasvujõud — mõõdukas; puu loob kiiresti tugeva kroonisõrestiku;
- Krooni kuju — kena, vormikas ja hästi harunenud, ilma kalduvuseta liigselt tihedaks muutuda;
- Võraokste asend — valdavalt püstised, harmooniliselt paigutunud; viljapuuoksad paiknevad ühtlaselt kogu võras;
- Lõplik kõrgus — tavaliselt 4–5 m aiakasvatuses mõõduka lõikuse korral; võimalik hoida ka madalamal (u 2,5–3 m), et hooldus ja korje oleksid mugavamad;
- Valgustus ja tööde mugavus — lühivõrsete ühtlane jaotus hõlbustab kujundamist, parandab viljade valgustatust ja teeb saagi koristamise lihtsamaks (ka madalatelt redelitelt);
- Kasvatamise lihtsus — sort „andestab” vead — ka mõõduka, mitte väga regulaarse lõikuse juures säilitab esteetilise ja korrastatud kuju; puudub probleem okste hapruse või liigse püstikasvuga;
Õitsemine ja tolmlemine
‘Irena’ õitseb hilja, tavaliselt samal ajal kui ‘Regina’, mis aitab paremini taluda kevadisi öökülmi. Õied on valged, viie kroonlehega, keskmise suurusega, koondunud 3–5 kaupa kimpudesse lühivõrsetel; neil on õrn lõhn, kreemikaskollased tolmukad ja kompaktne õisik, mis soodustab ühtlast tolmlemist ja viljade moodustumist.
Sort on risttolmlev — hea saagi saavutamiseks vajab see sarnasel ajal õitsevaid tolmeldajaid. Praktikas sobivad väga hästi ‘Regina’ ja ‘Kordia’, mis õitsevad paralleelselt ja parandavad vastastikku saagikust. Lisaks tasub soodustada tolmeldajate (mesilased, kimalased, erimesilased) kohalolu ning vältida taimekaitsevahendite kasutamist õitsemise ajal.
Viljade omadused ja viljumine
‘Irena’ viljad on suured või väga suured (enamasti 10–12 g, läbimõõt 26–30 mm), südamekujulised, tumepunase kuni täisküpsena peaaegu musta koorega, kerge pruunika varjundiga. Iseloomulikud on tugev läige ja väga kõrge viljakindlus — viljaliha on kõva, krõmpsuv, magus ja selgelt magustoidukvaliteediga. See on üks neist kirsisortidest, mis „müüb end ise” juba puul: ühtlased, suured ja efektse värvusega viljad. Väga oluline praktiline omadus on väike lõhenemisaldisus, mis kõvakooreliste sortide puhul ei ole iseenesestmõistetav. ‘Irena’ talub vihmaseid perioode valmimise ajal üllatavalt hästi. Viljad püsivad hästi puul ja valmivad ühtlaselt, mis lihtsustab koristuse planeerimist. Kesk-Euroopa tingimustes jääb koristusaeg tavaliselt juuli keskpaiga ja lõpu vahele, sarnaselt ‘Reginaga’. Kõrge viljakindlus ja paksem koor tagavad hea taluvuse lühiajalise säilitamise ja transpordi suhtes ning viljad säilitavad kauem värskuse pärast korjet.
Kasvutingimused ja hooldus — praktilised soovitused
- Kasvukoht — täispäike; soe, tuulte eest kaitstud, ilma külmalohkudeta; hea õhuringlus;
- Muld — viljakas, huumusrikas ja hästi vett läbilaskev; pH lähedane neutraalsele; raskematel muldadel soovitatav struktuuri ja drenaaži parandamine;
- Kastmine — mõõdukas; kuivaperioodidel regulaarne kastmine, eriti õitsemise ja viljade valmimise ajal; vältida vee seiskumist, kasutada multši võra all;
- Lõikamine — pärast istutamist külgvõrsete lühendamine umbes 1/3 võrra; järgnevatel aastatel kerge, iga-aastane hõrendav lõikus; mugavaks hoolduseks soovitatav hoida puu kõrgus 2,5–3 m;
- Külmakindlus — hea; noori tüvesid tasub kaitsta (katted, tüve lubjamine); hiline õitsemine vähendab öökülmade ohtu;
- Haiguskindlus — tugev; viljadel väike lõhenemisaldisus; profülaktiliselt hoida võra õhuline ja eemaldada kiiresti haigustunnustega võrsed.
