Pirnipuu Lipcowka — suve maitse kõige varajasemalt
Lipcowka on üks vanimaid ja kõige tuntumaid varase valmimisajaga pirnisorte Kesk-Euroopas — selle nimi väljendab täpselt iseloomu: valmib juulis, sageli esimesena aias. Aastakümnete jooksul hinnati seda kui usaldusväärset esimest pirni otse puult söömiseks: viljad on õrnad, väga mahlased ja maitsevad kõige paremini värskelt pärast korjamist, mis dikteerib aia loomuliku rütmi — lühikesed, järjestikused korjamised pikema säilitamise asemel. Mõõdukas kliimas sobib eriti soe ja tuule eest kaitstud kasvukoht, kus viljad värvuvad ühtlaselt ja säilitavad stabiilse, regulaarse saagi. Tänapäeval on Lipcowka taas populaarsust kogumas kaasaegsetes väikestes aedades, sest ühendab traditsioonilise maitse kiire rahuldusega suvise isu korral oma viljade järele.
Sorti peamised eelised
- Väga varajane valmimine — viljad juba juulis (mõnikord juuli ja augusti vahetus);
- Õrn, mahlane viljaliha magusa maitsega ja kergelt värskendava noodiga;
- Varane ja regulaarne viljakandvus noortel puudel;
- Viljad ideaalsed värskelt söömiseks, suurepärased kompottideks ja moosideks;
- Puu kergesti kujundatav, sobib väikestesse aedadesse;
Puu kirjeldus
Puu kasvab keskmise tugevusega, moodustades laia, kergelt ümarat kuju omava võra, millel on loomulikult hea tasakaal kasvu ja saagikuse vahel. Lehestik on üsna tihe, kuid mõõduka läbivalgustamise korral jääb võra sisemus hästi valgustatuks. Viljakandvusse jõuab varakult: esimesed pirnid ilmuvad sageli juba 2.–3. aastal pärast istutamist, täielikum ja stabiilne saak 4.–5. hooajal. Mõõduka koormusega puud hoiavad viljade ilusa välimuse ja ühtluse ning kalduvus vahelduvale viljakandvusele on väike.
Õitsemine ja tolmlemine
Õitseb tavaliselt varakult kuni keskmiselt varakult. Õied on valged, viie kroonlehega, õrna meelõhnaga, tihedalt koondunud kännastena õisikutesse — täisõies loob puu efekti valgest pilvest, meelitades tugevalt mesilasi ja kimalasi.
Sort ei ole isetolmnev; hea viljastumise saavutamiseks on soovitatav läheduses kasvatada samal ajal õitsevaid pirnisorte. Heaks sobivuseks peetakse näiteks Faworytka (Clapps Favourite), Bonkreta Williamsa (Williams), Konferencja, Lukasowka või Komisowka. Juba ühe sobiva tolmeldaja olemasolu parandab märgatavalt viljade arvu ja ühtlust.
Viljade omadused ja koristusaeg
- Suurus ja kuju – väikesed kuni keskmised; laialt koonilised või kergelt kõhukad;
- Koor – õhuke; rohekaskollane värvus, päikese käes õrn telliskivipunane põsepuna;
- Viljaliha – kreemjas, väga mahlane, peeneteraline, pehme;
- Maitse ja aroom – magus kerge, värskendava happesusega; kerge suvine aroom;
- Koristusaeg – tavaliselt juuli keskpaigast kuni lõpuni (jahedamates piirkondades juuli ja augusti vahetus);
- Säilitamine ja kasutus – säilivusaeg lühike; suurepärane värskelt söömiseks, kompottideks, moosideks ja püreedeks;
Praktilised soovitused kasvatamiseks ja hoolduseks
Sort on vähenõudlik ja suurepärane algajatele. Parim kasvukoht on soe, päikeseline ja tuule eest kaitstud, mis soodustab varasust ja ühtlast värvumist. Pinnas peaks olema viljakas, huumusrikas ja läbilaskev, pH kergelt happeline kuni neutraalne (u 6,2–7,0), ilma vee seiskumiseta, sobides hästi ka viljapuud.
Kasutusperioodil õitsemisest koristuseni on kasulik ühtlane mulla niiskus; põuaperioodil kastmine harvem, kuid põhjalikum, et vesi jõuaks juurealasse. Pärast saagikoristust sobib kerge läbivalgustamine, mis hoiab võra õhulisena ja valgusküllasena; mõõdukas liiga pikkade võrsete lühendamine soodustab õiepungade ühtlast moodustumist järgmisel hooajal.
Külmakindlus on puidul hea, kuid väga varased õied võivad reageerida hiliskülmadele — jahedate ööde korral tasub kasutada katteloori. Aastatel, mis soodustavad nakkusi, võib esineda vastuvõtlikkust kärntõvele; võtmetähtsusega on lõikamishügieen, õhuline võra ja lehtede mittepritsimine õhtul. Multšikiht vähendab veestressi ja stabiliseerib tingimusi juurealal.
