Pirnipuu Krol Sobieski — traditsioon ja maitse Poola päritoluga
Krol Sobieski on vana, hinnatud sort Poola juurtega, mis levis Kesk-Euroopa aedades 19. ja 20. sajandi alguses. Nimi viitab kuningas Jan III Sobieskile ja rõhutab viljade esinduslikku iseloomu: suured, elegantsed, klassikalise dessertse profiiliga. Koduaedades kasvatati seda meelsasti kui kindlat varasügist sorti — ühendab harmoonilise, võise viljaliha atraktiivse värvuse ja meeldiva aroomiga. Tänapäeval on see taas populaarsust kogumas harrastusaedades, vanade sortide kollektsioonides ning väikestes aedades, mis on suunatud kohalikule turule, kus hinnatakse maitset, välimust ja ajalugu.
Puu kirjeldus
Puu kasvab keskmise tugevusega, moodustades laia, kergelt ümarat kuju omava võra, millel on hea loomulik tasakaal kasvu ja saagikuse vahel. Võrsed paiknevad läbipaistvalt, mis hõlbustab võra sisemist valgustatust ja õiepungade moodustumist ka sügavamal. Viljakandvusse jõuab varakult kuni keskmiselt: esimesed viljad tavaliselt 2.–3. aastal pärast istutamist, stabiilsem saak 4.–5. hooajal. Mõõdukal viljakoormusel säilitab sort viljade ühtlase suuruse ja kõrge viljaliha kvaliteedi. Võra püsib õhulisena, mis muudab hooldustööd ja koristuse mugavaks ka väiksemates aedades.
Õitsemine ja tolmlemine
Krol Sobieski õitseb tavaliselt keskmisel ajal. Õied on valged, viie kroonlehega, koondunud kännastena õisikutesse, õrna meelõhnaga; katavad rikkalikult lühivõrseid ja meelitavad tugevalt mesilasi ning kimalasi. Täisõies loob puu heleda, dekoratiivse „pilve” efekti.
Sort ei ole isetolmnev — hea viljastumise saavutamiseks on soovitatav kasvatada läheduses pirnisorte sarnase õitsemisajaga. Heaks partneriks peetakse Konferencja (aromaatne, võine viljaliha; väga hea säilivus), Faworytka/Clapps Favourite (suured, varased ja väga mahlased), Bonkreta Williamsa/Williams (magusad muskusenoodiga), Komisowka/Doyenné du Comice (silmapaistvalt dessertne, kreemjas-võine) ning Lukasowka (suured, magusad ja hästi säilivad pärast koristust). Juba ühe sobiva tolmeldaja olemasolu naabruses parandab märgatavalt viljade arvu ja ühtlust.
Viljade omadused ja koristusaeg
- Suurus ja kuju — keskmised kuni suured; laialt koonilised või kergelt kõhukad, elegantse vormiga;
- Koor — rohekaskollane, kohati kerge roostetusega; päikese käes õrn telliskivipunane põsepuna; sile pind, kerge läikega;
- Viljaliha — kreemjas, väga mahlane, peeneteraline ja selgelt võine; seemnekoda väike;
- Maitse ja aroom — magus, harmooniline, kerge värskendava happesusega; aroom täidlane, dessertne;
- Koristusaeg — tavaliselt augusti lõpust septembrini (sõltuvalt ilmast ja kasvukohast); viljad korjatakse koristusküpsuses;
- Säilitamine ja kasutamine — parim pärast lühikest järelküpsemist jahedas (mõnest päevast mõne nädalani), kuid hinnatud ka kohe pärast koristust; säilivus lühike kuni keskmine; suurepärane värskelt, tartides, moosides, kompotina ja premium-kuivatuses;
Kasvutingimused ja hooldus
Kasvukoht peaks olema soe, päikeseline ja tuule eest kaitstud. Jahedama kevadega piirkondades on kasulik valida kiiresti soojenevad kohad, näiteks lõunaseina ääres, kus hästi kasvavad ka viljapuud. Muld peaks olema viljakas, huumusrikas ja läbilaskev, pH kergelt happeline kuni neutraalne (u 6,2–7,0), ilma vee seiskumiseta; raskematel muldadel on kasulik drenaažikiht ja multš.
Niiskus peaks olema ühtlane õitsemisest koristuseni; põuaperioodil on parem kasta harvem, kuid sügavamalt, et vesi jõuaks juuretsoonini; multš aitab niiskust säilitada. Pärast koristust sobib kerge läbivalgustamine, et säilitada võra õhulisust ja valgust; mõõdukas liiga pikkade võrsete lühendamine toetab õiepungade ühtlast moodustumist järgmiseks hooajaks.
Külmakindlus puidul on hea, kuid õiepungad võivad olla tundlikud kevadiste hiliskülmade suhtes — prognoositavate temperatuurilanguste korral on kasulik katteloor. Haiguskindlus on grusiinidele omane tavatasemel; soovitatav on baastasemel profülaktika: õhuline võra, lõikamishügieen, lehtede mittepritsimine õhtul ning regulaarne jälgimine.
