Õunapuu Reneta Landsberska – paljasjuursed istikud

Õunapuu ‘Reneta Landsberska’ — klassikaline sort väljendusrikka maitse ja suurepärase kulinaarse väärtusega

‘Reneta Landsberska’ (tuntud ka kui ‘Landsberger Reinette’) on traditsiooniline Kesk-Euroopa sort, mida hinnatakse üllama muskaat- ja veinise maitsekarakteri, hea köögikõlblikkuse ning kindla säilivuse poolest. Valmib tavaliselt sügise teisel poolel ja saavutab pärast lühikest hoiustamist täieliku aroomi ning tasakaalu magususe ja happesuse vahel. Eriti hästi sobib koduaedadesse ja viljapuude istutustesse, näiteks viljapuud — maitsev värskelt, kuid särab veelgi enam küpsetistes ja moosides.

Puu kirjeldus — harmooniline kasv ja õhuline kroon

Puu kasv on tavaliselt mõõdukalt tugev ning moodustab laia, kergelt ovaalse ja loomulikult õhulise võra. Oksad paiknevad viisil, mis tagab ühtlase valguse ligipääsu, mistõttu õiepungad moodustuvad nii võra äärealadel kui ka keskosas. Hakkab viljuma suhteliselt vara ning korraliku lõikuse ja mõõduka koormuse korral kannab saaki regulaarselt igal aastal. Poolkääbusalusel kasvatades ulatub puu tavaliselt 3–4 meetri kõrguseks, mis teeb kujundamise ja saagi koristamise mugavaks ka väiksemates aedades. Hästi kujunenud ja õhuline võra soodustab viljade ühtlast värvust ja kvaliteeti.

Õitsemine ja tolmlemine — kindel saagi alus

Õitsemisaeg on enamasti keskmine, aprilli lõpu ja mai esimese poole vahel (sõltuvalt ilmastikuoludest). Õied on valged, pungas õrnalt roosakad, arvukad ja dekoratiivsed — puu on täisõites tugev kevadine pilgupüüdja. Soe ja stabiilne ilm sel perioodil soodustab ühtlast viljade sidumist, kuid isegi muutlike tingimuste korral annab sort üldjuhul hea tulemuse.

‘Reneta Landsberska’ on risttolmlev ning vajab läheduses teisi samal ajal õitsevaid õunasorte. Sobivad hästi sellised sordid nagu ‘James Grieve’, ‘Cox Orange’, ‘Elstar’, ‘Szampion’, ‘Gala’ ja ‘Idared’. Vähemalt ühe neist istutamine kuni mõnekümne meetri raadiuses parandab saagi ühtlust ja kvaliteeti.

Viljade omadused ja koristusaeg — reneti iseloom kõige paremal kujul

• Suurus ja kuju — keskmised kuni suured, ümmargused või veidi lapikud, mõnikord õrnad sooned õiekuga piirkonnas;
• Koor — kollakasroheline kuni kuldne, sageli kerge roostelaiguga, mis annab rustikaalse välimuse; hea päikese korral võimalik soe punakas varjund;
• Viljaliha — kreemikas, peene kuni keskmise tekstuuriga, mahlane, koristusel tugev; lühikeses hoiustuses pehmeneb ja muutub üllamaks;
• Maitse ja aroom — väljendusrikas, magushapu muskaat- ja veinise nüansiga; täielik maitse areneb mõnenädalase hoiu järel;
• Koristusaeg — tavaliselt septembri lõpust oktoobrini; koristada tehnilises küpsuses, tarbimisküpsus pärast lühikest hoiustamist;
• Säilivus ja kasutus — väga hea säilivus kuni talveni, sageli kauem; universaalne köögis: magustoidud, õunakook, tordid, püreed, mahlad ja siider.

Kultiveerimine ja hooldus — lihtne tee kvaliteetse saagini

• Kasvukoht — päikeseline ja õhuline; valgus tugevdab aroomi ja koore kuldset tooni, õhuringlus toetab tervet lehestikku;
• Muld — viljakas, huumusrikas ja vett läbilaskev, mõõdukalt niiske; raske muld tuleks kobestada ja tagada drenaaž;
• Niiskus ja multšimine — ühtlane niiskus õitsemisest koristuseni parandab kasvu ja viljade tugevust; multš (koor, hakkepuit, kompost) stabiliseerib vett ja temperatuuri juurestikus;
• Lõikus — mõõdukas, iga-aastane võra läbivalgustamine; selge tüvi ja tasakaal vilkspuude ning vegetatiivse kasvu vahel;
• Viljade hõrendamine — tugeva viljakande korral vähendada viljade arvu suuruse, ühtluse ja maitse parandamiseks;
• Talvekindlus — hea külmakindlus; noori puid tasub külmemates piirkondades alusel kaitsta ning kasutada talvemultši;
• Tervislikkus — hoida võra õhulisena, rakendada lõikushügieeni ja vältida pikaajalist niiskust lehtedel.