Ploomipuu Herman – Rootsi sort, mis avab hooaja
Ploomipuu Herman on varajane ja väga hinnatud Rootsi sort. See aretati tunnustatud Balsgårdi katsejaamas 1960. aastatel ning on sellest ajast alates saavutanud suurt populaarsust kogu Euroopas. Tegemist on ühega esimestest hooajal valmivatest ploomidest – selle viljad ilmuvad juba juuni lõpus või juuli alguses, tähistades suvise saagikoristuse algust. Sorti hinnatakse mitte ainult väga varase valmimise, vaid ka kõrge viljakuse, viljade kvaliteedi, külmakindluse ja regulaarse saagikuse tõttu. Tänu nendele omadustele istutatakse ploomipuud Herman hea meelega nii koduaedadesse kui ka väikestesse tootmisaedadesse erinevates Euroopa kliimavööndites.
Puu kasv ja välimus
Ploomipuu Herman kasvab keskmise tugevusega ja moodustab püstise, veidi laiuva võraga puu. Võra on hästi kujundatud ja mitte liiga tihe, mis soodustab viljade head valgustatust. Puu kasvab umbes 3,5–4 meetri kõrguseks ning seda on lihtne hooldada ja saaki korjata. Võrsed on elastsed, keskmise jämedusega ja kalduvusega moodustada arvukalt lühivõrseid. Lehed on suured, elliptilised, tumerohelised ja kergelt läikivad, mis annab puule dekoratiivse välimuse. Sort hakkab vilja kandma varakult – esimesed ploomid ilmuvad juba 2. aastal pärast istutamist ning saak on järjepidev ja rikkalik ka järgnevatel aastatel. Õied on külmakindlad, mis suurendab veelgi selle sordi usaldusväärsust.
Õitsemine ja tolmlemine
Ploomipuu Herman õitseb varakult, tavaliselt aprilli teises pooles. Puu kattub siis rohkete suurte valgete õitega, millel on õrn lõhn ja mis on kevadine aia kaunistus. Õied tolmlevad hästi tänu mesilastele ja teistele tolmeldajatele, mis tagab kõrge ja stabiilse saagikuse. Sort on osaliselt isetolmlev – võib viljuda ka üksikult kasvades, kuid suurema ja kvaliteetsema saagi saavutamiseks soovitatakse istutada teiste samal ajal õitsevate ploomisortide kõrvale, näiteks Opal, Cacańska Rana või Renklode Ulena.
Viljad – varajased, aromaatsed ja maitseküllased
Ploomid on keskmise suurusega, kaaluvad tavaliselt 30–40 g ja on regulaarselt ovaalse kujuga. Koor on tume sinine, kerge vahaja kattega, mis annab viljadele loomuliku läike. Täisküpsed viljad on sügavsinakas-lillad ja väga atraktiivse välimusega nii puul kui ka pärast korjamist. Viljaliha on kuldkollane, mahlane, kergelt kiuline ja magushapu maitsega, värskendava aroomiga, mis sobib suurepäraselt magustoitudeks ja hoidisteks. Kivi on keskmise suurusega ja eraldub viljalihast kergesti. Viljad valmivad juba juuni lõpus või juuli alguses – tegemist on ühe kõige varajasema ploomisordiga kasvatuses. Soovitav on tarbida neid kohe pärast korjamist või kasutada kodustes hoidistes: moosides, kompottides ja kookides.
Nõuded ja hooldus
- Kasvukoht – päikesepaisteline, soe ja tuulte eest kaitstud; soodustab viljade värvuse kujunemist ja suhkru sisaldust.
- Muld – viljakas, hästi dreenitud ja mõõdukalt niiske, pH 6,0–7,0; vältida raskeid või vettinud muldasid.
- Kastmine – vajab regulaarset kastmist õitsemise ja viljade valmimise ajal; talub lühiajalist põuda.
- Väetamine – reageerib hästi orgaanilisele väetamisele (kompost, sõnnik) kevadel; kaaliumväetised parandavad viljade värvust.
- Pügamine – varakevadel tehakse valgus- ja kujunduslõikust, et parandada võra valgustatust ja puu tervet kasvu.
- Külma- ja haiguskindlus – sort on väga külmakindel ja talub hästi levinud haigusi, sh kärntõbe ja monilioosi; tänu sellele sobib kasvatamiseks erinevates tingimustes viljapuud.
